Cuovkaneapmi
Cuovkaneapmi lea go massá ogi vuorddekeahttá ovdal vahkku 22. Dat lea oalle dábálaš vásáhus eallimis. Vaikko cuovkaneapmi dáhpáhuvvá sullii oktii juohke goalmmát áhpehisvuođas, de ii aŋkke mearkkaš ahte dat lea álkes ášši.
Vásihit cuovkaneami, leaš dál vuohččan vásiheame dan dahje ahte máŋgii vásihan, de sáhttet dovddut rievddadit sakka háves hávvái. Dovdduid gieđahallamiin soaitá ádjánit beroškeahttá das ahte lei go plánen áhpeheapmin šaddat dahje ii, lei go sávvojuvvon dahje ii.
Buohkat geat vásihit cuovkaneami, galget oažžut čuovvoleami dearvvašvuođabargiin.
Muhtumat sáhttet reageret morrašiin ja dovdat cuovkaneami roassun. Muhtumat ges sáhttet vuollánit, dovdat geahpádusa, suhtu dahje jierásnuvvama. Dovddut sáhttet boahtit dakka maŋŋel dahje muhtun áiggi maŋŋel. Dasa ii leat fasihtta, ja duššefal don dieđát movt dát dovdo.
Eatnasiidda lea ávkkálaš beassat ságastit muhtun lagas olbmuin, juogo guimmiin, ustibiin dahje bearrašiin. Nuppiide fas sáhttá ságastallan profešuvnnalaš ságastanbeliin leat buorren veahkkin.
Amatheas oaidnit mii ahte oallugiidda lea buorre ja dehálaš beassat humadit muhtumiin maŋŋel, vai oažžu vástádusaid, beassá čorget jurdagiid ja muitalit vásáhusa cuovkanemiin. Dat sáhttá veahkehit ipmirdit iežas reakšuvnnaid ja dovdduid maŋŋel cuovkaneami, ja dat sáhttá leat mávssolaš vai nagoda gieđahallat dili ja veadjit bures maŋŋel.
Deháleamos ságastallamis lea ahte don beasat muosis muitalit mii dutnje lea mávssolaš. Dat galgá lea oadjebas báiki gos don beasat rahpasit hupmat, earáid oaiváladdamiid haga.
Dárbbašat go don ságastit ovttainge?
Amatheas deaivvadat dearvvašvuođabargiiguin geain lea guhkes hárjáneapmi ságastallat cuovkaneami birra. Mii leat bealátkeahtes dearvvašvuođabálvalus, mis lea jávohisgeasku ja mii veahkehit du dan dilis mas don leat ja dainna válggain maid leat dahkan. Don oaččut min lusa boahtit akto, guimmiin fárrolaga dahje suinna geainna don leat šaddan áhpeheapmin.
Visot min bálvalusat leat nuvttá. Mii fállat ságastallama dárogillii, sámegillii ja eŋgelasgillii, eará gielaide diŋgot dulkka. Ságastallan bistá sullii diimmu, ja mii sáhttit deaivvadit video dahje telefovnna bokte, dahje min kantuvrrain. Don mearridat ieš galle háve dárbbašat ságastallama, de soahpat dan ovttas.
Cuovkaneapmi
Manin dáhpáhuvvá cuovkaneapmi?
Go vásiha cuovkaneami de sáhttet badjánit olu jurdagat das ahte manin cuovkanit, dađi bahábui ii leat álo čilgehus manin nu geavai.
Sáhttet leat máŋga siva ja riskka dasa ahte cuovkana, muhto dábálaččat leat soaittáhat genehtalaš sivat mat eastadit moni stuorrumis. Várra cuovkanit stuorru agi mielde. Maiddái rievdamat goaŧus, nugo myomat dahje čuolmmat, hearkkes dahje oanehis goaŧŧočotta, kronalaš dávddat dego sohkardávda dahje ávnnasmolsundávda, giellunsivat, buoidivuohta, borgguheapmi dahje jus geavaha gárrenmirkkuid sáhttet dagahit cuovkaneami. Várra cuovkanit stuorru maiddái jus lea ovdal cuovkanan guovtte háve dahje eanet.
Mat leat mearkkat cuovkaneapmái?
Cuovkaneami mearkkat sáhttet leat vardimat, vuollečoavjebákčasat, čielgebákčasat, vilgesvuohčun dahje čoahkut mat bohtet cinnis olggos. Jus vároha ahte lea cuovkanan de lea dábálaš ahte doavttir iská vara ja vuolledábiid dahje dahká ultrajietnaiskkadeami.
Cuovkaneapmi sáhttá dáhpáhuvvat moatte láhkái dan mielde movt ohki vuodjeluvvo goaŧus eret. Nu gohčoduvvon «missed abortion» mearkkaša ahte ohki jápmá mánágoaŧu sisa, ii ge dat vuojehuvvo olggos. Belohahkii cuovkaneapmi mearkkaša ahte muhtun oassi gođđosis, muhto ii visot vuojehuvvo eret, ja ollislaš cuovkaneapmi mearkkaša ahte visot vuojehuvvo goaŧus eret. Doavttir árvvoštallá lea go dárbu oažžut dálkkodeami go cuovkana ja son veahkeha dainna maŋŋel iskkadeami.
Mii dáhpáhuvvá maŋŋel cuovkaneami?
Maŋŋel cuovkaneami lea dábálaš ahte vardá máŋga vahkku, ja goaŧŧu šaddá jođánit fas normála dássái. Don sáhtát dovdat návccahuvvama ja hearkivuođa maŋŋel cuovkaneami. Rupmašis rievddadit hormonadásit go don it leat šat áhpeheapmin, ja dat čuohcá dovdduide ja du veadjimii.